(ausalt) vastata tahab.
Ma jooksen ise suht kokku, püüdes sel teemal end konkreetse vastuseni tirida. Ei saa, konkreetsust ei pigista kusagilt välja. Liiga palju erinevaid tasandeid, kus mõte paraleelset infot analüüsib. No näiteks: alternatiivne reaalsus- teaduslikult täiesti aktsepteeritav mõiste (nii lisadimensioonide, kui ka paraleel-universumite võtmes).
Inimese fantaasia - mõistuse/teadvuse seisukohalt vaat et sama oluline, kui reaalsus ise. Magava mõistuse jaoks on unenäomaailm sama oluline, nagu ärkveloleku-maailm. Elik kõik on kinni konkreetses mõistuses, mis tähendab et laiemas pildis (teiste inimeste, gruppide jaoks) on kõik hoopis hajus ja ebakindel.
Kristlikud inglid ja deemonid ja muu maailma ürgteadvuse esile kutsutud personaliseeritud hirmud, tabud, ihad jne. - no ma ei tea, reaalsusest pigem üpris kaugel. Isegi jumal olevat vaid inimese enese olemuse teatud aspektide personaliseerimine ja võimendamine ja inimkehast väljapoole asetamine...
Kahtle kõiges (minugipoolest kasvõi salajas ilkumiseni välja), kuni pole läbinud kogemust, mis räägib teist juttu... Ma olen kogenud mingeid ebamääraseid ebakindlaid juhtumisi, mida vaid kergeltmõjutatav mõistus millekski üleloomulikuks tembeldaks. Mina ei ütle selle koha muud, kui et mu enda mõistuse (ja teatud keemia?) koosmõju...
Kuri kahtlus, et kui inimene elab raudkindla veendumusega, et enne ei usu paranormaalset või vaime või jumalat, kuni asi VÄGA ÜHESELT seletatav on, ei juhtu ta elus mitte midagi "üleloomulikku"... Sest kõik "üleloomulik" juhtub alati vaid siis, kui asjal on mitu seletust, mitu tõlgendust, mitu "reaalsust"...Statistics: Posted by janMortis — Sat Jul 28, 2012 10:53 pm
]]>