Päris mitmed noored inimesed on orbiidile ilmunud erakordselt suure ja kohati arusaamatu huvi ja pühendumusega Necronomiconi osas. Ma võin ainult kaudselt oletada, mis on nende ajendiks, kuid mingit kindlust selles oletuses ei ole.

Seega, kes on Necronomiconi lugenud ja avastanud sellest mingi võimsa tõmbe, siis: MIS see on, mis teie teadvust meelitab?

Minu enda jaoks on Necronomiconi emotsionaalne/religioosne/maagiline tõmme nullilähedane... Võib-olla ei ole ma lihtsalt hingega piisavalt sisse läinud, võib-olla olen (ala)teadlikult igasugust pühendumust vältinud...

no kahtlemata necronomiconil mingi maagilis-mystiline sisu on, mis t6mbab...kui palju sa sellesse syvened, on juba oma asi. nooremale generatsioonile pakub se rituaalmaagiline osa kindlasti huvi...ise selleks liiga skeptiline.

Mina ise olen ka selle maagia osas suhteliselt kahtlustav. Raamatut ise oli suhteliselt huvitav lugeda, kuigi lõpp jäi kahtlaseks ja arusaamatuks. Kokkuvõtes võiks öelda, et sellist sügavat muljet see raamat ei jätnud.