Feed

Vastuvoolu (üks emotsioonipuhang)

Läheneme satanismile läbi ratsionaalse, peaaegu ateistliku prisma.

Moderator: rittmeister

Vastuvoolu (üks emotsioonipuhang)

Postby rittmeister » Mon Oct 25, 2010 2:10 pm

„Kas pole ehk nii, et kui inimene lõikab läbi sidemed enda ja Jumala vahel, hakkab ta nägema iseendast tõusvat uhkuse deemonit – Luciferi kehastust?“ (Saatanlik Piibel)

Jumal ehk Võõras Ego ei ole enam pelgalt vaimne kantslist või Viru otsas kuulutatav võõras ego. See on meie ajastul muutunud globaalseks „korrektsuseks“, hõivanud inimkonna vaimse ja materiaalse ruumi, kehtestanud topeltstandardid ning omandanud solgikraavi kuju, voolates ühes suunas nagu ühesuunalise liiklusega tänav. Oleme kõik oodatud kaasa hulpima! Aga satanist on valinud sel tänaval vastassuunas liikumise. Pole oluline kes, mis vahendiga, mis soost, mis värvi sõidukis või kingades pärisuunas liikuja on – peaasi on valitud või ehk ka näiline (sic!) pärisuund. Ning üksikule vastassuunas liikujale tulede vilgutamine, tuututamine ja sõim, mis kuulub loomulikult asja juurde.

Milles peitub sellise maailmakorralduse põhjus?

On vana tõde, et ori ei ihka vabadust, vaid hoopis saada orjapidajaks.

Korrektne „vabadus“, mis näikse arenenud maailma täitvat, on jõuetu pealepressiva usufanatismi ees, olgu see kristlik ehk siis kaugematest maailma nurkadest meie koduõuele tükkinud. Miks? Sest keskpärane, võõrast ego kummardamiseks vajav inimene on asendanud omaenda kristliku usudogmaatika „vaba“ müstitsismisolgiga (New Age Shit alias Selgeltnägijate Tuleproov) ning tarbijaliku olesklemisega (vaadakem endi ümber...).
Ideed, mis usudogmaatika järgijate käes on mõõgaks, on asendatud „vabaduse“ ja lauslolluse ahlatega, mis ei innusta nende kandjat enda eest seisma. Ehk teisisõnu - kui võõra ego eest kindla usudogmaatika raames võidelda ja surra on usufanaatikule õnn, siis solgis sobrajale pole ahelatest mingit kasu. „Vaba maailm“ ei ole valinud vabadust, ei ole julgustanud inimesi seisma vastu neile, kes tahavad nende vaba MINA suruda võõra dogmaatika või tarbijaliku nõmeduse puuri. Ei ole oluline, millega inimest orjastatkse, PÕHJUSE leiab alati. Ja VAHENDID seda peale suruda. Sellised, mis pealesurujale kõige südamelähedasemad ja kasulikumad ning nõrkadele kõige tõhusamalt mõjuvad.
Vaadakem endi ümber...seda keskpärasust nimetatakse inimarenguks.

Sellega kaasaläinust on saanud „orjapidaja“...

„Satanism ei ole PÕHJUS, vaid VAHEND“ (Peter H.Gilmore, intervjuust). Põhjus VAHENDIKS on satanisti vajadus mitte nõustuda pealesurutavate VÕÕRASTE PÕHJUSTEGA. Satanisti ainus PÕHJUS on temast endast kerkiv Vastaline – Uhkuse Deemon, kes võõraste ebajumalate ees kummarduma ei nõustu. Seetõttu ei ole satanisti PÕHJUS mõeldud kuulutamiseks – ei soovi ju satanist, et „kogu maailma sitapead kummardaksid Saatanat. Kas pole ta nende jaoks liiga hea, liiga mõistlik?“
Seega avaldab satanist ehk vaid VAHENDI – Satanismi. VAHENDI liikumiseks vastuvoolu ning kasutades vajadusel „kõrvaltänavaid“.

Satanist teab, et pole üksi.
Satanist teab, et teda saadab kogu elu Tema, keda satanist kutsub Uhkuse Deemoniks.
Satanist teab, et satanist ise ei ole see Uhkuse Deemon, kuid et see Uhkuse Deemon on täiel määral tema,satanist, ise.
On tema „Kolmas Külg“.
Keegi, kes annab alati märku, kui Tal sulle midagi öelda on.
Keegi, kes ilmutab end alati siis, kui sa Teda kõige rohkem vajad.
Keegi, kellega satanist saab alati suhelda kui targemaga.
rittmeister
Moderator
 
Posts: 84
Joined: Mon Sep 27, 2010 8:59 pm
Location: Tallinn/Harjumaa

Return to Satanism kui filosoofia

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest