Võib-olla pole pealkiri kõige täpsemini välja kukkunud, aga kohe selgitan.
Paljud, kui mitte enamus mitte-sataniste peavad meid friikideks nekrofiilideks, kes kummardavad paljas perse taeva poole altaril oleva kiimase soku suunas ning on hüljanud kõik, mis siin maailmas HEA (sõnast headus) nimetuse alla mahub. Hoolimata selgitustest ei ole nad nõus ühel või teisel põhjusel oma seisukohtadest loobuma. Meist tehakse saatanakummardajad, tahame me seda või ei.
Kuid kas ei lähe see mitte satanismi olemusega juba esimeste sõnade juures räigelt vastuollu, kui meid pannakse kummardama kedagi või midagi muud peale iseenda? Et satanist "koogutab oma soku poole" ja kuulab kõiki neid "vastikuid ja jumalavallatuid käske", mis Pimedusest tulevad, olemata võimeline vastu hakkama või oma personaalseid valikuid tegema. Mnjah. Satanist, kes allub vastuvaidlematult ja igasuguse kriitikameeleta välistele mõjutajatele? Kas ei kõla mitte... väga valesti?
Okei, hülgame hetkeks maru-filosoofilised satanistid ja nende maailmavaate ning oletame, et (lähtuvalt teistlikust satanismist) seal on tõepoolest teadvuslik tegelane või arhetüüp, keda me kutsume Saatanaks. Kuidas kurat oleks võimalik, et satanist temale vastuvaidlematult allub? See lihtsalt EI OLE võimalik, seni kuni tegu on siiski satanisti, mitte koogutajaga! Seega "on juhtunud üks õudsaim asi", maailma on tekkinud inimeste grupp, kellele pole miski püha. Lisaks sellele, et nad ilmutavad avalikku ülbust IGA inimese käske ja korraldusi läbi kriitilise prisma lasta (hoolimata käskija staatusest ja positsioonist), ei austa nad isegi seda, mis peaks nende jaoks kõige püham olema, Saatanat. (Tuletan meelde, me ei räägi filosoofilisest satanismist, vaid peamiselt sellest nähtusest, mis eksisteerib ühiskonna "massiteadvuses":) Kus on selle jultumuse ots ja äär...
Tunnistan, et ma vahel spekuleerin mõtteis ja tunneteis sellise olkorra üle, kus mind "ehmatatakse reaalse ilmutusega" ning selle üle, kuidas ma reageeriks, kui tuleks selline "käsk pimedusest". Kindlasti oleks ma täislaks shokeeritud, et Saatan on üldse OLEMAS ja shokis inimene pole päris adekvaatne... Aga ma siiski tahaks mõelda, et minus ei teki seda kontrollimatut tahet alluda ja soovi mu "mina" seeläbi veriselt mõrvata, nagu see juhtuks süvakristliku inimesega "inglikogemuse puhul"