Alfa-isadus
Posted: Fri Oct 22, 2010 12:44 am
Mõttelõng nõudis oma sünniõigust, kui vaatasin, ohh seda häbi, Texase Rusikakangelast Walkerit :) Järjekordne üks isane teise vastu (või üks "tõeline mees" teise "tõelise mehe" vastu) konfrontatsioon. Kas see on ainult filmides nii või ongi alfaisastega see probleem, et nad kipuvad "biitsepsitega eputama"? (Mina kui korralik, ehkki ebaeeskujulik beeta julgen ilkuda küll, sest "oma saba peale trampimist ei tähelda";) Selle all mõtlen ma seda, et riskitakse siis kui riskeerimist ei ole vaja (asju ei tehta optimaalselt). Selle asemel et oht eliminieerida läbi teataval tasandil üleoleku (iga üleolek on saavutatud evolutsiooni või personaalse arengu tulemusel, seega peaks "kogu kupatust(inimest ja tema oskuseid ja staatust ja üldse kõike)" võtma ühtsena), kipuvad alfa isased füüsilise kontakti peale minema. Kas see on filmides ainult nii või ka päriselt? Okei, teame, ei ole... baaride ees küll neid kukekeste kaklusi nähtud (Bemmi-Kristjan?) Sama lugu vist ka alfa emastega, seega tegu üldse "alfa paaridele" iseloomuliku käitumisega.
Keerates jutu satanismi dimensioonidesse: satanism ergutab ja toetab "alfadust" igal võimalikul juhul, seega kui alfa-satanist (mida idee järgi peaks IGA satanist olema?) hakkab käituma loogikat eirates (loobub teatud lahendustest psühholoogilise rahulolu ja tõestamisvajaduse võtmes), siis kuidas see satanismiga kokku sobib? Ma saan aru, et kui sind rünnatakse, tuleb samaga vastata ("...hävita ta!"), aga kui sind EI rünnata, kui tekib lihtsalt tüli mittemillestki (kui kaks võõrast kukekest kokku saavad, siis on selline situatsioon kerge tekkima). Või hakkame arutlema, kumb on satanisti jaoks ülimuslik: loogika/ratsionaalsus vs. emotsionaalne/psühholoogiline rahuldatus ja üleoleku tõestamisvajadus? Kas on mõistlik (satanisti jaoks) minna konflikti ainuüksi tõestamisvajadusele toetudes? Ja kuigi me teame MIKS adrenaliinist punnis mees üht või teist teha võib, siis kas see teadmine tähendab automaatselt, et käitumismall on loogiline?
Kui alfa hakkab idioodi kombel käituma (inimloomade seas seda ikka juhtub ja mitte vähe), siis kas "ülejäänud" grupp peaks järgnema...?;)
Keerates jutu satanismi dimensioonidesse: satanism ergutab ja toetab "alfadust" igal võimalikul juhul, seega kui alfa-satanist (mida idee järgi peaks IGA satanist olema?) hakkab käituma loogikat eirates (loobub teatud lahendustest psühholoogilise rahulolu ja tõestamisvajaduse võtmes), siis kuidas see satanismiga kokku sobib? Ma saan aru, et kui sind rünnatakse, tuleb samaga vastata ("...hävita ta!"), aga kui sind EI rünnata, kui tekib lihtsalt tüli mittemillestki (kui kaks võõrast kukekest kokku saavad, siis on selline situatsioon kerge tekkima). Või hakkame arutlema, kumb on satanisti jaoks ülimuslik: loogika/ratsionaalsus vs. emotsionaalne/psühholoogiline rahuldatus ja üleoleku tõestamisvajadus? Kas on mõistlik (satanisti jaoks) minna konflikti ainuüksi tõestamisvajadusele toetudes? Ja kuigi me teame MIKS adrenaliinist punnis mees üht või teist teha võib, siis kas see teadmine tähendab automaatselt, et käitumismall on loogiline?
In social animals, the alpha is the individual in the community with the highest rank. Where one male and one female fulfill this role, they are referred to as the alpha pair ...
...An alpha male or alpha female is the individual in the community to whom the others follow and defer.
Kui alfa hakkab idioodi kombel käituma (inimloomade seas seda ikka juhtub ja mitte vähe), siis kas "ülejäänud" grupp peaks järgnema...?;)