Satanist Versus Satanism
Posted: Sun Oct 17, 2010 10:00 pm
Ajendas mind seda teemat tegema viimase 10 aasta jooksul vahelduva eduga esile kerkinud olukord, kus ma leian, et satanistid tegutsevad satanismi vastu või sellest mitte hoolides. Otsapidi puudutab see teemat, et kellel on õigus defineerida satanismi, aga sellest hetkel ei räägi.
Küsimus, MIS ON SATANISM, kas inimene (satanist) või inimesed (satanistid) või religioon/filosoofia, mis on kõrgemal positsioonil, kui üksikisik või mõni lokaalne grupp? Jah tore, et rusikaga vastu rinda põristatakse ja korralikult maasse kaevutakse oma seisukohtade osas. Satanist peaks ju olema suuteline teadma, mida ta asjadest arvab ja MIKS. Nii... Kui satanist on algaja nö. ja alles satanismi avastanud, siis ometigi ei kuuluta ta ju maailmale, et tema ongi Saatan/satanism?! Elik on siiski midagi kõrgemat, midagi mida see inimene tunnistab ülemaks arvamuseks (ntx Saatanlikud Deklaratsioonid või LaVey/Gilmore). Aga mingil ajahetkel saavutab see satanist vb sellise enesekindluse, et tema võime väliseid (ja seni autoriteetseid) infovooge "tõena tunnistada" muutub puudulikuks. Muidugi, Kahtle Kõiges, AGA... Ka satanismis on siiski autoriteedid, need kes MÕTLEVAD ja KIRJUTAVAD... Need, kes tõesti arendavad kogu seda filosoofiat ja religiooni, mitte ei tammu vaid seni saavutatu otsas loorberitel.
Mingi osa sataniste aktsepteerib selliseid satanismi siseseid "loovaid isikuid", kuid mingid "hakkavad mässama", ignoreerides kõike, mis läheb vastuollu nende senise maailmavaatega. Me ometigi peame ju tunnistama, et satanism areneb ja seda arendatakse (inimeste poolt)??? Seega kuidas reageerida satanistile, kes ühel hetkel pole enam võimeline uut vastu võtma ja raiub kui rauda, et "see kõik on jama" (uus info, uued seisukohad, maailma ja keskkonnaga kohandatud reeglid)?
Või veel "hullem", kuidas reageerida, kui satanist koguni konkreetselt kuulutab, et mingi satanismi kontekstis ja satanismi olemust toetav statement on BS?! No a la "kõik neegrid on loodrid ja tuleks maha lasta!" või "peded peab munnipidi lakke üles pooma". Need on sellised näited, mis ehk kõige kergemalt mõtte edasi kannavad...
Kui tekib tõesti olukord, kus satanist hakkab tegutsema oma sõnades ja hoiakutes satanismi olemusele vastu? Kus on see kriitiline piir? Okei ma mõistan et oleme paindlikud ja teatud seisukohti lubame olla satanistide domineerivale enamusele vastanduvad, KUID... Kui vastuolu on mõnes satanismi core statement'is?!
Küsimus, MIS ON SATANISM, kas inimene (satanist) või inimesed (satanistid) või religioon/filosoofia, mis on kõrgemal positsioonil, kui üksikisik või mõni lokaalne grupp? Jah tore, et rusikaga vastu rinda põristatakse ja korralikult maasse kaevutakse oma seisukohtade osas. Satanist peaks ju olema suuteline teadma, mida ta asjadest arvab ja MIKS. Nii... Kui satanist on algaja nö. ja alles satanismi avastanud, siis ometigi ei kuuluta ta ju maailmale, et tema ongi Saatan/satanism?! Elik on siiski midagi kõrgemat, midagi mida see inimene tunnistab ülemaks arvamuseks (ntx Saatanlikud Deklaratsioonid või LaVey/Gilmore). Aga mingil ajahetkel saavutab see satanist vb sellise enesekindluse, et tema võime väliseid (ja seni autoriteetseid) infovooge "tõena tunnistada" muutub puudulikuks. Muidugi, Kahtle Kõiges, AGA... Ka satanismis on siiski autoriteedid, need kes MÕTLEVAD ja KIRJUTAVAD... Need, kes tõesti arendavad kogu seda filosoofiat ja religiooni, mitte ei tammu vaid seni saavutatu otsas loorberitel.
Mingi osa sataniste aktsepteerib selliseid satanismi siseseid "loovaid isikuid", kuid mingid "hakkavad mässama", ignoreerides kõike, mis läheb vastuollu nende senise maailmavaatega. Me ometigi peame ju tunnistama, et satanism areneb ja seda arendatakse (inimeste poolt)??? Seega kuidas reageerida satanistile, kes ühel hetkel pole enam võimeline uut vastu võtma ja raiub kui rauda, et "see kõik on jama" (uus info, uued seisukohad, maailma ja keskkonnaga kohandatud reeglid)?
Või veel "hullem", kuidas reageerida, kui satanist koguni konkreetselt kuulutab, et mingi satanismi kontekstis ja satanismi olemust toetav statement on BS?! No a la "kõik neegrid on loodrid ja tuleks maha lasta!" või "peded peab munnipidi lakke üles pooma". Need on sellised näited, mis ehk kõige kergemalt mõtte edasi kannavad...
Kui tekib tõesti olukord, kus satanist hakkab tegutsema oma sõnades ja hoiakutes satanismi olemusele vastu? Kus on see kriitiline piir? Okei ma mõistan et oleme paindlikud ja teatud seisukohti lubame olla satanistide domineerivale enamusele vastanduvad, KUID... Kui vastuolu on mõnes satanismi core statement'is?!