Feed

Tigedusest ja keskpärasusest

Jutt satanismist, mis ei vaja kitsamat fookust.

Moderator: rittmeister

Tigedusest ja keskpärasusest

Postby rittmeister » Thu Dec 30, 2010 9:45 am

Lumerookimine teeb tigedaks...
Ilma labidaliigutamiseta ei läbiks „tuiksoont“ kodu ja „tsivilisatsiooni“ vahel isegi mitte tucson :)
Ja talendid ei pääse koju tagasi.

Või kas teebki see ikka niiväga tigedaks. Meie elus on talv osake „topeltplussist“ – 4 aastaaega kahe eurokeskmise asemel. Tegelikult mõnus ju...

Tigedust endi ümber märkame kõik. See kas häirib või mitte kuid tigeduse leidmine iseendas häirib küll. Üldiselt hetkel- taas „näpatud“ teema...

Meis kõigis on tigedust. Lootus sellest välja murda näib mõnikord lootusetu katsena ja vaadates endi ümber ning veendudes, et tegelikult meie tahte kohaselt ei muutu ühiskonnas suurt midagi , leiame endilt küsimas: „Miks ei muutu?“, selle asemel et küsida „Mis mul asemele oleks pakkuda?“

Kas oleme alati läbi mõelnud, kuivõrd pärineb tigedus meie endi ebaõnnestumistest või siis kuivõrd meid ka tegelikult huvitab, mis ja kui palju meie ümber muutub või muutuda võiks?

Olen mõnigi kord pidanud sellel teemal iseendaga nõu pidama ning viimastele küsimustele pean paraku tihti vastama mõlemil puhul EI. Aga miks siis?

Inimesele on omane inerts käitumises ja olemuses ning see ei ole ainult harjumustest või mugavusest kinni – pigem üks suuremaid inimloomuse omadusi. Inerts inimloomuses on see, millel põhineb võime inimestega manipuleerida, toestudes kahjutundele, enesehaletsusele ja hirmule – kord tehtut ja otsustatut ei saa inimene niisama lihtsalt käest anda – häbitunne, kindlusetus muutuste ees ja hirm teadmatuse ees sunnib inimest jätkama valitud teed või valitud viisil – juhtides enesepettusesse ja põhjustades rahulolematust. Ning johtuvalt tigedust.

Manipuleeritakse kõikjal – üksikindiviidi ja ka terve rahva tasandil. Vahe seisneb ainult selles, et esimesel juhul võib sinust endast saada patuoinas, teisel juhul võib sinu „õnneks“ selleks saada keegi teine või teised.

Pettumused viivad aga mõtted paratamatult keskpärane olemisele. See on üks keeruline teema, millele kas tuleb iseeneses leida lahendus või siis on parem sellele üldse mitte mõelda. Kuid kui vähegi püüda olla enese ees kristalselt aus, siis sellele mõtlemisest ei pääse. Kui paljud kaaskodanikud on enese ees kristalselt ausad? Sellele vastaku igaüks ise ja leidku enesele koht sellel skaalal.

Ükski satanist ei soovi olla keskpärane. Veelgi enam – ei pea end keskpäraseks. Kuid vältimaks enesepettust, tuleb läbi teha see proovikivi ja enesele selgeks teha, kas sus on näiliselt põhjuseta tigedust ning mida tähendab tema jaoks väljend „keskpärane“.

Keskpärasus on satanistlikus kirjanduses punase joonena läbiv teema. Keskpärasusest on kirjutanud ka Nietzsche. Paraku ei suuda kumbki anda ammendavat selgitust teema üheseks mõistmiseks ühiskondlikul tasandil – seega objektiivsel tasandil. Jääb järele selgitada asi endale lahti subjektiivsel tasandil – õnneks ainumalt vastuvõetav lahendus satanistile.

Peter Gilmore ja Nietzsche mõlemad näevad inimühiskonda püramiidina, kuid tõlgendavad seda väga erinevalt. Gilmori ehitisel on päiskivi (elik loovisiksusesed), trapets (kes midagi valmis teevad ) ja ülejäänud on mass (kari). Gilmore on realist – Õigus on Jõud. Nietzsche on peenem mees – idealist. Jaotab ühiskonna meritokraatia asemel kastideks, peab õiguste ebavõrdsust ainumaks tingimuseks, et üleüldse oleks mingeid õigusi. Ühesõnaga – Õigus on Eesõigus, mis omakorda määratud iga üksikisiku olemisviisiga. Samas – ei alahinda keskpäraste eesõigusi – kõrgkultuur on tema sõnutsi püramiid, mis toetub laialdasele pinnasele ja mille eelduseks on tugev ja korralikult konsolideerunud keskpärasus. Igasugune erialane töö (see, millest Gilmore räägib oma „Meisterlikuse maagias“) seostub Nietzsche arvates ainult keskpärasusega. Erandid – keskpärasuseta erandeid ei saa olla. Niisiis – erand kinnitab reeglit – omamaks erandeid peab olema reegel.

Kes on pahandusetekitajad ühiskonnas? Kas poliitikud ja kapitalistlikud „vereimejad“, kes ei väsi lihtinimesele korrutamast viimase „ainulaadsusest“ ning seejärel nad eelpakendatud staatusesümbolitega võlaorjusse (tegelikult: orjusse!) meelitavad? Või Nietzsche poolt vihatud „sotsialistlik inimrämps“, kes õõnestavad töölise rahulolutunnet oma väikese eluga – süstides neisse kadedust ja kättemaksuiha – tulemina tõeline ebaõiglus, mis ei seisne ebavõrdsetes õigustes vaid „võrdsete“ õiguste nõudmises? Või tänapäevane ristsugutis elik ärimehest sotsiaaldemokraat?

Muidugi ei saa teha neil kahel mehel vahet ja otsustada emma-kumma kasuks. Gilmore on kunsti-inimene, kelle lennukus elus, arusaamades ja kirjutistes võib-olla sundisidki teda kirjutama „Meisterlikuse maagia“ – et ka torujürist tõeline satanist ei tunneks end bernsteinide kõrval teisejärgulisena. Nietzsche oli aga filosoof ja humanist – mõttemängud ühiskondlikul tasandil realiseeruvad liigse idealismina inimkonna seisuslikust olemusest ning personaalsel tasandil lõpuks vaimse vaikusena.

Aga me ei ole kõik kunsti-inimesed (kuigi võime sellest mõndagi teada ja mõista) ja seisuslikus realiseeris end Euroopas esimese maailmasõjaga, kus trobikond perssekukkunud aristokraatidest sugulasi omavahelises kakluses miljonite tavakodanike eludele lõpu tegid ja iseendile kriipsu peale tõmbasid. Huvitav, kui mitmed norrakad võivad õlleklaasi taga kiidelda, et õppisid praegust printsessi ja tulevast kuningannat ööklubijärgselt „lähemalt tundma“?
Tegelikult ON ühiskondlikud kataklüsmid alguse saanud sellest, kui valitsev klass ei saa ja valitsetav klass ei taha vanamoodi jätkata (oli vist Marx). Miks see nii on, sellele annab Nietzsche oma Antikristuses hea vastuse, tuues välja, millele see mittesaamine ja mittetahtmine toestub. Lugege ise!

Idealism – oma mõtete ja tundmuste kandmine ühiskondlikule tasandile... Aga kuidas haakuvad idealism ja satanism? See on juba eraldi teema.

Aga aeg otsad kokku tõmmata. Kas pole niisiis tigeduse peamine põhjus lihtsalt inimlik kadedus? Kuivõrd on tigedad inimesed ka tegelikult õnnetud inimesed, kelledel pole lihtsalt elus vedanud, keda koormavad igapäevamured ja probleemid? Kas nende kõrvalt jääbki aega tige olla?
Ei tea – endal on justkui alati vedanud. Pole mingeid tegelikke muresid mis tõesti ka mured oleksid, kõik on tasapisi alati sujunud.

Kas peaks tige olema, et riiki juhivad „matsid kes jäävad matsideks“? Et enamuse türannia tulemusel kannavad meie jõledad euromündid rahva alaväärsuskompleksi sümbolina ENSV-kujulist „oma mätast“? Et eesti rahva kristlasteks olemise teema on nii läägeks leierdatud, et selle üle juba avalikult ilgutakse? Et ma pean pidevalt avalikku meediat lugedes endale meelde tuletama, missuguseks jõleduseks massid satanismi peavad? Et ma olen sunnitud idioodi rahuga suhtuma mõttesse „pensionini mitte-elamise“ kohta kui kõige ratsionalistlikumasse lahendusse, sest kõik teised „lahendused“ on mõttetud pettused?

Tegelikult ei tee ma seda enam.

Ma ei huvitu asjadest , mis minust ei sõltu, sest lugeda ühiskondlikud asjad endast sõltuvaks on asjatu idealism. Mind ei huvita, kui palju keegi minust rohkem teenib, sest see tähendaks enese sõltumisse seadmist reegleist, mida need teised on sunnitud järgima. Mind ei tee kadedaks, kui kellegi teise lotopilet on jackpoti võitnud, sest sadakonna lotomiljonäri kohta on meil igal aastal sadakond „lotovõitjat“ teedel, kus liiklemine jäi neile sel hetkel viimaseks tegevuseks elus.
Mind huvitab ainult see, mis ainult minust endast sõltub.
Mind huvitavad ainult inimesed, keda ma kas mulle tähtsaks või lihtsalt huvitavaks pean.
Mind huvitab täielik selgus endas ning mulle meeldib Nietzsche väide, et ebaõnnestumised ja õnnestumised on võrdselt sündmused inimese elus – neisse tuleb suhtuda ühtmoodi.
Ja mulle meeldis see möödunud aasta – tõi palju uut mu ellu, andis uusi kogemusi ja paar korralikku „Saatana lõuahaaki“ karistuseks rumaluse eest (krrt!, üks oli eriti valus... :oops: )

Ja ma olen keskpärane.
Kuid ma ei ole karjaliige.

Vähem tigedust, rohkem Ülevust!
Head Uut Aastat Kõigile!
rittmeister
Moderator
 
Posts: 84
Joined: Mon Sep 27, 2010 8:59 pm
Location: Tallinn/Harjumaa

Re: Tigedusest ja keskpärasusest

Postby oTta » Sun Jan 23, 2011 2:47 pm

se, missa sin arutad on ok. mida l6pus ytled on bull.

ykski inime pole ni yksk6ikne ja "mittekade". alateadvuslikult oleme k6ik yhed 6eluspunnid ja kadedikud. se on meie teadlikkus, mis hoiab meid v2ljendamast oma kadedust, 6elust ja pahameelt, kui m2rkame kedagi, kel l2eb kordades paremini, kui meil endal.

samuti tunneb inimene pahameelt, kui yhiskonna juhtivad isikud m2tta otsast meile p2he situvad. sa ei saa selle parandamiseks kyl midagi teha, kuid v2ita, et se sind natukenegi tigedaks ei tee, oleks puhas bull. mitte kedagi ei j2ta siuke asi yksk6ikseks, vahet pole, kas v2ljendad ennast yksk6ikselt v6i mitte.
Sul on 2 valikut:
kas lepid olukorraga
või parandad enda jaoks
,

..aga ÄRA VIRISE!!
User avatar
oTta
Admin [MVO]
 
Posts: 372
Joined: Mon Sep 27, 2010 11:13 am
Location: mustamäe

Re: Tigedusest ja keskpärasusest

Postby janMortis » Sun Jan 23, 2011 4:13 pm

Naljakas, just eile lugesin ma ka Meisterlikkuse Maagia peatükki :)

Inimene peaks (ja satanist peab!) tunnistama oma positsiooni kõikvõimalikel kõveratel Ta peab ausalt iseendale ütlema, kus ta asub ja kes ta on, ilma igasuguste illusioonideta, et saaks enda isikule/persoonile korralik vundament ehitada, millele toetuda (ja vajadusel ka maanduda), et sooritada hüppeid kõrgemale ja kaugemale. Üldiselt mulle meeldib Gilmore'i väide pühendumise teemal. Ükskõik, mida sa teed või oskad, ole selles hea. Soovitavalt ole selles parim. Parimal hauakaevajal on ka aktsiakurss kõrgem, kui perssekukkunud börsimaakleril.

Teisest küljest olen ma täheldanud (kahjuks enda puhul), et tõe tunnistamine ei tähenda automaatselt võimet kõrgemale ja kaugemale hüpata. Sa võid olla objektiivne, loogiline ja üdini aus... kuid kui loovust ja julgust ei ole, siis seda lihtsalt ei ole. Ja muidugi laiskus. Laiskus on laiskus ning see pärsib nii mõndagi. Samuti olen ma rohkem kui korra lähedasi inimesi vaadeldes/analüüsides näinud mõneti üllatavat olukorda, kus enesepettus viib inimeste redelil kõrgemale. Inimene kujutab ette et ta on ühes või teises teemas pädev ning see lisab temasse enesekindlust, mida on vaja rünnakute tõrjumiseks ja enese arendamiseks. Pealiskaudselt kolme programmi tundev inimene kirjutab CV'sse, et omab nende programmide käsitsemisoskust, nagu oleks tal nendega aastaid kogemusi. Ja ehkki see ei vasta vb tõele on siiski võimalus, et esiteks seda väidet märgatakse olulise otsuse tegemisel ning samas võimalus, et reaalselt ei lähe tal vaja nende programmide kasutamist. Olen sellist asja näinud ja mind jahmatas see "eikellestki kellekski saamine", mis toetus vaid väikesele bluffile ja võimele REAALSE vajaduse tekkides uusi asju õppida.

Nii et ei saa päris öelda, et enesepettus (inimene ju esitles end sellena, kes ta ei olnud... veel) ei vii edasi. Oleneb kontekstist võib ta vahel seda siiski teha...

Minu jaoks on tigedus kummalisel kombel seotud sisemise harmooniaga. Nagu üks "vaimuinimene" Neeme Lall kunagi mulle ütles, et "needa saab vaid see, kel oma jumalaga kõik korras" on tigedus lihtsalt väljund, mis näitab, et inimesel ei ole "oma jumalaga" kõik korras. Ta on pinges, ega saa oma pingetega hakkama (eelkõige, kuna ta ei oska või vaevu oma pinget tajuma, analüüsist rääkimata).
Image
User avatar
janMortis
Admin [ESF]
 
Posts: 614
Joined: Sat Sep 25, 2010 6:03 pm
Location: Nõmme


Return to Üldine Infovoog

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest