Mis hetkest saab inimesest Satanist

[Raudvasar]

Kas selleks ajaks on hetk kui sa teadvustad endale,
et põhimõtted ja väärtushinnangud mille järgi sa elad on samad mida jagab satanism,
või on see hetk varem, ajal mil sa oled nende arusaamade järgi elama asunud?

[janMortis]

Pigem hetkel, kui oled teadvustanud endale, mis on satanism, kui oled nende põhimõtetega täielikult või suures osas nõus ja kui oled valmis end satanistiks tunnistama. Glenn Benton (Deicide) ütles vist kunagi, et sataniste on rohkem, kui me arvame, sest väga paljud inimesed elavad juba nende põhimõtete järgi. Ei nõustu. Sest minu arust on täiesti vajalik ja oluline komponent ka enese satanistiks tunnistamine. Kui inimene pole selleks lihtsalt võimeline (kasvõi vabandusega: "Milleks, ma ei näe selleks vajadust.", siis on ta pehmelt öeldes selgrootu (satanismi kontekstis) ja satanism ei tähenda tema jaoks siiski midagi (olulist).

[Raudvasar]

Jah tundub loogiline, sest sa ei saa ju olla see
kellena sa ennast ei aktsepteeri/defineeri.

[Fomoorlane]

Ma arvan,et kui ma ei oleks Saatana piiblit lugend,võibolla poleks end ka satanistiks nimetand,aga mõtted ja olek ja suhtumine ellu ja asjadesse oleks ikka sama jäänd,kui mitte-satanistina.
Kui hakkad end satanistiks tunnistama,siis tuleb endale selgeks teha,kas oled valmis seda teed edasi käima ,et end ka satanistina tunnistada.
Nagu teada,palju inimesed elavad satanistide põhimõtete järgi ,aga ei tunnista end selleks,nad ei teagi ja võibolla neid ei huvita,või pole see neile kõrvu jõudnud mingi saatanlik põhitõde.
Seega ,kõik tuleb ajaga.

[oTta]

vastupidiselt mordile mina n6ustun Glenn Benton'iga. t6si, t6eline satanist on endale teadvustanud satanismi olemuse ja tunnistab ennast satanistiks. sellele vaatamata pean siiski satanistideks ka inimesi, kes satanistliku ideoloogia j2rgi oma elu elavad.
nad ei pruugi tunnistada maagiat, ega satanismi religioosset poolt (nagu mort tegelt, onju), kuid nende t6ekspidamised valdavalt yhtivad satanisti omadega.
kogukonda v6taks nad t6esti vastu alles sis, kui nad ennast ka satanistiks tunnistavad, aga muidu ytleks, et on satanist mis satanist.

[rax6]

Pealkirja lugedes tuleb meelde vestlus ühe tibiga (jah TIBIGA mitte naisterahvaga). temaga vesteldes tuli välja, et temast sai satanist (SP-st LaVeyst ta loomulikult midagi kuulnud polnud ja MVO oli kah mõni päev varem avastanud) siis kui ta oli olnud vahekorras saatana endaga ..... :S (kui sa seda posti juhuslikult loed võiksid kasvõi mulle teada anda kuidas läinud on ja mis nägu maimuke on!)

Tegemist umbes sama suguse tegelasega kes vastas; "K; Mis on maagia?? V;Maagia on kui asjad lendavad!" (vanemad MVOkad saavad aru millest räägin)

[oTta]

muig...selle tibiga v6iks lausa vestelda - tahaks teada, kuidas ta m6ttemaailm t88tab.

[Jann]

Eks ta ole see hetk, kui oled saatanliku filosoofiaga tutvunud ja leidnud, et enamus (mitte ilmtingimata kõik) juhtnöörid, mida pakub satanism, on ka sulle omased..ja loomulikult on vajalik iseendale tunnistada, et oled satanist. Küll aga ei ole vajalik julgus seda väljapoole kuulutada, sest sellest võib paraku hetkel veel sõltuda sinu karjäär kuna ühiskond pole valmis sataniste aktsepteerima (mürgitatuna kristlikust filost satanismi suhtes). Ja nii ongi! (nagu ütles staar-stilist Ženja )

[Raudvasar]

Mina arvan, et inimesest saab satanist tegelikult hetkel kui ta teadvustab endale et ta on satanist.
Kuni selle hetkeni võid sa ju olla asjaga kursis ja jagada satanistlikke tõekspidamisi kuid kui inimene, kes on enda jumal, ei usu oma saatanilikku olemusse ei saa ta ka satanist olla.

[Fomoorlane]

Mina arvan, et inimesest saab satanist tegelikult hetkel kui ta teadvustab endale et ta on satanist.
Kuni selle hetkeni võid sa ju olla asjaga kursis ja jagada satanistlikke tõekspidamisi kuid kui inimene, kes on enda jumal, ei usu oma saatanilikku olemusse ei saa ta ka satanist olla.

Kusagil ,kas SS oli kirjas,et mõned inimesed ei tea,et nad elavad nagu satanistide moodi,või noh ,nende elustiil on satanismi omane,et nad ei tea seda,kui hiljem nad seda uurima hakkavad.
Seega,kohe me seda ei saa,kui me seda ise uurime ma eeldan siiski.

[rittmeister]

sünnimomendist

[oTta]

arvan siiski, et isiksuse arenguga paralleelselt, kuni inimene seda ka t2ielikult iseendale tunnistab.

[DarkReigns]

Nüüd esmalt kui enda arvamust avaldan, peaksin selgitama, et ma ei arvesta ennast kui satanisti. Samuti ei ole ma lugenud LaVey'd. Küll aga olen suuremat sorti uurimist teinud satanismi osas, mis tähendab siis igasuguse möla, sodi, pudi kui ka asjalike väidete ja huvitavate väljavaadete läbi analüüsimist. Enda imestuseks, olen elanud kõikide punktide järgi, mis on kajastatud nendes "õigetes" väljavaadetes.
Nüüd teine pool on psühholoogia, mis mind on huvitanud juba väga pikka aega. Ent iseseisvalt süvenema raamatutesse, konspekteerima materjale ja katsetama teatud inimeste peal teatud taktikaid on praktikasse jõudnud kuskil 4 aastat tagasi.

Millal ma võin öelda, et ma olen satanist, kristlane, artist, muusik, fotograaf? Mis seda tõestab? Paber? Või see et ma lihtsalt tegelen selle millegagi? Või siis, et kõik ütlevad, et ma olen? Kipun arvama, et me, inimesed, ikka ja jälle mõtleme enda jaoks välja mingisuguseid selgitusi asjadele, millele pole vaja selgitusi. Luua gruppe, kuhu kuuluda, sest see on enamus inimeste alateadlik vajadus.
Osades gruppides on väljamõeldud mingisugused protseduurid, mis aitavad kategoriseerida seda inimest, kas ta kuulub sinna gruppi või ei. Kuskil troopilistes piirkondades tehakse kohutavaid katsumusi, et saaks kedagi tunnistada kui meest. Meil siin Eestis osad räägivad, et kui käid sõjaväes ära, siis saad meheks *läbi-nina-naer*

Satanismis kui ka mitmetes teistes säärastes gruppides tundub olevat sees mingisugune puudulik osa hulka kuulumisel. Ilmselt on see igaühe enda teha, kas ta peab ennast satanistiks või ei. See muidugi on teine asi, kas ta on piisavalt truu või on tal lihtsalt vaja mingitel isiklikel põhjustel sellise inimesena ennast esitleda/näidata.
Võibolla on ta tegelikult asjast täiesti valesti aru saanud, aga sellegi poolest peab ennast satanistiks.
Kas sellel on vahet üldse? Ma arvan, et ei ole. Lõpuks ju ikkagi kõik see on sinu enda jaoks, mitte teiste.

Ma olen aru saanud, et see on üks kõige isiklikemast "uskumustest" üldse. Seda ei pea kellegagi jagama, seda ei pea levitama, sellejaoks ei pea ehitama kohti, kuhu koos koguneda... Seega, mis vahet sellel on?

[GraMortis]

Ega ei olegi vahet. Inimesed tahavad/kipuvad asju lahti mõtestada/mõtestama kirvemeetodil puhtalt sellepärast, et mingitki aimu asjadest saada või enda tajude-oskuste-intelligentsi tasemel millelegi selgitus leida. Sellega jõutaksegi pahatihti ainult pooltõdedeni.

Minu pooltõde antud küsimuses on, et satanistiks sünnitakse. Ehk siis satanism kirjeldab teatud inimtüüpi ja ei oma tähtsust millisel konkreetsel hetkel indiviid ennast satanistiks nimetama hakkab - nö eeldused selleks on tal juba sünnist saadik.

[langenudingel]

Te küsite mis hetkest saab inimesest Satanist, aga ma küsin kuidas te kõik leidsite tee temani... Et nagu ma tõusen hommikul ja ongi ma juba satanist... Mitte nii, aga siis kuidas...

[neovo]

Sa oled satanist kui hakkad peaga mõtlema ja teed seda mis meeldib