by janMortis » Sun Mar 02, 2014 7:06 pm
Siin ongi küsimus selles, et kuidas me nüüd lähenema peaks, egoistlikult või mitte... Satanism EELDAB egoismi, iseenda kõigest kõrgemale seadmist, oma naha kaitsmist, omade eesmärkide poole püüdlemist, enda eelistamist teistele... (Kuigi ma personaalselt olen siin "avastanud" ka kõrvalnüansi, kus mulle pakub rahuldust kellegi teise õnne nägemine või selle organiseerimine ehk siis otse öeldes heategu . Aga see on mõttelõng, mis sogaks antud teemas vett, nii et ärgem sellele väga rõhu;) Satanistile on täiesti OK kellegi teise heaks tegutsemine, kui ta läbi selle ka endale positiivset tulemit suudab luua, imo.
Anyway... kaebamise ja kaeblemisega seoses... Satanist ei tohiks/peaks kaeblema asjade üle, mis tema elu-olu ei mõjuta. See oleks asja otsene mõte. Ja lähtuma peaksime vast sellest, et maailm on niigi täis vingumist ja virisemist asjade üle, mis on inimese jaoks kauged seal/eemal/kusagil ning satanist peaks piirduma siiski oma mulliga, selle osaga maailmast, millega tal on otsene suhe. Pole vaja kulutada oma (kaeblemis-)energiat asjadele, mis jäävad sellest mullist väljapoole.
Põhimõtteliselt mida kauem ma lasen seedimisprotsessil toimida, seda rohkem meeldib ka mulle see lause, mida sa mainisid... Muidugi võid veel omalt poolt täiendada/täiustada ja sama ettepanek ka teistele foorumi liikmetele...
