Andres Põder, satanism ja Eesti
Posted: Tue Aug 28, 2012 1:38 pm
Aastal 2005 kirjutas EELK peapiiskop Andres Põder nii:
Nüüd, aastal 2012 aga niimoodi:
Okei, esmapilgul ajas tagajalgadele lihtsalt potentsiaalne vastuolu, aga antud artiklisse süvenedes ja seda satanismi kontekstis seedida üritades (meenutagem neid eelarvamuslikke süüdistusi, mida riigiametnike poolt satanismi suunas on pillutud): oot, oot, mis toimub? Satanismi on hukka mõistetud ju justnimelt selle põhjal mida inimesed ARVAVAD, mida nad EELDAVAD, mida nad OLETAVAD ja mida nad KARDAVAD, mitte selle põhjal, mis me tegelikult oleme (see ei tundu kellelegi erilist pinget pakkuvat). Kas uus seadus tähendab seda, et kui ennem lükati satanistide taotlused tagasi mingite leiutatud põhjenduste abil, siis nüüd saab otse toetuda konkreetsele paragrahvile? Et sa ei peagi olema midagi füüsiliselt teistele isikutele teinud, lihtsalt mõtled eeldatavasti halba ja ongi kombes, süüdi?
Antud kirjatükki lugedes valitseb vähemalt minu peas küll üks paras vastuolude kaos. Paranoia kicks in ja muud emotsioonid. Mis te arvate?
"Minu meelest ei peaks sataniste registreerima. Eestis on keelatud vihkamisele õhutamine..."
Nüüd, aastal 2012 aga niimoodi:
"Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder saatis eelmisel nädalal justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile kirja, milles palub jätta karistusseadustikus vihkamist ja vaenu õhutamist puudutavad muudatused sisse viimata, kuna need piiravad mõtte-, sõna- ja usuvabadust..."
Okei, esmapilgul ajas tagajalgadele lihtsalt potentsiaalne vastuolu, aga antud artiklisse süvenedes ja seda satanismi kontekstis seedida üritades (meenutagem neid eelarvamuslikke süüdistusi, mida riigiametnike poolt satanismi suunas on pillutud): oot, oot, mis toimub? Satanismi on hukka mõistetud ju justnimelt selle põhjal mida inimesed ARVAVAD, mida nad EELDAVAD, mida nad OLETAVAD ja mida nad KARDAVAD, mitte selle põhjal, mis me tegelikult oleme (see ei tundu kellelegi erilist pinget pakkuvat). Kas uus seadus tähendab seda, et kui ennem lükati satanistide taotlused tagasi mingite leiutatud põhjenduste abil, siis nüüd saab otse toetuda konkreetsele paragrahvile? Et sa ei peagi olema midagi füüsiliselt teistele isikutele teinud, lihtsalt mõtled eeldatavasti halba ja ongi kombes, süüdi?
Antud kirjatükki lugedes valitseb vähemalt minu peas küll üks paras vastuolude kaos. Paranoia kicks in ja muud emotsioonid. Mis te arvate?