Kaitsevõime... jah tõesti, suund on relvadele ja sõjaväele, poliitiline pudrutamine jääb seekord ukse taha.
Pikalt ei jahvata, seega teen lühidalt ja paari punkti kaudu:
1. Armee. On juttu olnud ja teatavate poliitikute pealekäimisel saab veel kaua olema palgalisele armeele üleminekust. Vastustan, nagu paljud professionaalsed sõjaväelasedki. Jah, tore, et me omame reaalse lahingukogemusega sõdureid a la Scouts, AGA... See käputäis ei suuda hoolimata Eesti väiksusest meie riigi julgeolekut tagada!!! Nad oleks heaks juhtideks (nii seeru kui leitnantite tasandil), kuid põhimass tuleb võtta mujalt. Rahva seast. Seega- ei mingit palgaarmeed (vähemalt sajaprotsendilist mitte), põhiraskus on ja jäägu ajateenistusele, reservile, Kaitseliidule!
2. Relvastus. Ei mingeid illusioone, ainus reaalne ründaja oleks meie jaoks Vene Föderatsioon (kes muuseas on teinud korduvalt Pihkva kandis sõjeväelisi õppuseid Baltikumi ründamise ja hõivamise teemal!). Venelane ründab lennukitega, elavjõu massiiviga (osalise soomustehnika toel) ja ilmselt ka eriüksustega väiksemate strateegiliste mis/kes target'ite pihta. Pluss diversioon meie endi venemeelsete kodanike poolt. Vaevalt et Eesti suudaks "avatud lahinguid" võita, seega peaks tegutsema väiksemate gruppidega (rühm, ehk kompanii), mille mobiilsus on arvestatavam. Minu camoflage-roosa unistus on, et Eestil oleks külluslik varu snaipreid, tankitõrje relvastust ja maa-õhk vidinaid :) Täpselt see, millega väiksemad grupid suudavad laastavat hävitustööd teha.