Feed

Mõtteid Algest

Läheneme satanismile läbi ratsionaalse, peaaegu ateistliku prisma.

Moderator: rittmeister

Mõtteid Algest

Postby rittmeister » Mon Oct 11, 2010 12:14 pm

Satanism ei ole igaühele mõeldud. Satanism on ainus religioon, mille üle diskuteeritakse küsimuses, kas „satanism on filosoofia, elutee või subkultuur“. Satanism hõlmab küll kõiki neist asjust, kuid eelkõige – satanism on religioon.

On kirjutatud* (siin ja edaspidi viitamata Saatanlikule Piiblile ja Saatanlikele Pühakirjadele, milledes kantu terviklikus peaks olema iga tõelise satanisti poolt ka terviklikult mõistetud ja lahti mõtestatud, samuti muudest satanistlikest kirjutistest nopitu), et just Saatan on see, kes on kirjutanud kõik pühad piiblid. „Inimesed on loonud rohkem jumalaid kui vastupidi“ valguses on see ilmne. Miks Ta seda tegi? Et saada sajandite vältel klohmida ja jääda ise gentlemeniks? Kas Saatan on masohhist? Nii näikse see olevat „pseudosatanistidest maailmaparandajate“ näite varal, kelledele on hüvakäeraja eeskujul omane „süütundest tingitud ekslemised ja varjatud jama“, lunastamaks oma väljaarenemata ego välja enesemääratluse laburündist ja püüeldes „oma koha päikese all“ otsinguile läbi subkultuuri ja/või „satanismi propageerimise ja õigustamise“. Või on nad siis lihtsalt lollid nagad, kes ei tea satanismist tuhkagi ning tõelisele satanismile vaid halba varju heidavad hüvakäerada vajaliku „materjaliga“ toites. Kõik see on tühi töö ja vaimu närimine, nagu on öelnud üks suur kuningas, kellele oli samuti omane eneseotsing.

Hüvakäerada eristab pateetiliselt „sikud lammastest“, mõistmata, et nende pühad tekstid on Saatana kirjutatud eraldamaks lambad Sikkudest. Nii et see on olnud juba tehtud enne aegu ja inimesi. On mõttetu võrrelda satanismi ja sataniste muu ühiskonnaga, leida talle/neile kohta ühiskonnas, millest ta/nad juba olemuse poolest lahus seisab (seisavad). Väljend „X-klass“ ei ole midagi ümbritsevast ühiskonnast ülevamat või ülemat – see on midagi eraldiseisvat, iseolevat ning ainulaadset, millesse kuulujal ei ole kohta ühiskondlike usukriteeriumide skaalal. Kuid – kust nad siis pärinevad?

Religioon on iga inimese väga isiklik „mina“-väljendus nimetet religiooni dogmade piires (kuid mitte alati, nagu me teame – võib asutada omaenda Egole sobivaima kultuse või isegi sekti). Usk religiooni mõistes on veendumus jumala(te) olemasolus ilma tegelike tõendus-materjalideta. Tõsi – püütakse tõestada jumalate olemasolu ilmutuste, tunnistajate kirjelduste, imede sündimise ja pühakirjade paikapidavuse ajalooliste (s.h. arheoloogiliste) tõendusmaterjalide kaudud. Kuid – satanismi vaatevinklist on kõik pühakirjad Saatana (s.t.inimeste) kirjutatud, seega igasuguste pühakirjade ajaloolone taust ei oma kainelt mõtleva inimese (kellede hulka kuuluvad loomulikult ka satanistid) silmis jumalikku tähendust. Ühe kristliku kultuse esmaste põhimõtete kogumik sisaldab ka Jeesuse surma meditsiinilist aruannet. Loomulikult – hukkamine ja selle kirjeldus on meditsiiniliselt paikapidev, kuid antud juhul kannab see teist sõnumit – kinnitada asja tõepärasust religioosest vaatevinklist. On selge, et kainelt mõtlevat inimest ei veenaks asja religioosses aspektis isegi mitte post mortem, kui säärane oleks kuskilt võtta. Kui laskuda samasugusesse labasusse, siis võiks satanist uhkelt ette astuda ja tuua saatana olemasolu tõenduseks asjaolu, et tena, satanist, ise on ju olemas... Kipub väga enda „lihakssaanud deemonina“ esitlemisena, seda enam, et kuigi see võib ka tegelikult tõsi olla ("võib-olla" vabastav mõju – sic!), saab ümbritsev ühiskond sellest just samal moel aru ning... irvitab sellise satanisti ja satanismi üle. Pole just meeldiv olukord. Seda enam, et nagu öeldud, võib see tõsi olla.

Satanism on kodeeritud (CoS väide). Tegelikult on kõik religioonid kodeeritud, kuid satanismi puhul vajab see asjaolu eriti rõhutamist. Kindlasti pole asi ainult Saatanas kui tahtlikus tõkkes humanistide ja vabamõtlejate teel, kes end selle arhetüübiga seostada ei suuda ning loomulikult kannaks enda „lihakssaanud deemonina“ kujutamine endas eriti hästi müstilist jumalusekuju nende seas, kes seda suudavad ning kui lisada muud religiooni vajalikud koostisosad – pühakirjad, rituaalid, dogmad ja suurkujud – peaks satanismi religioossus olema tõestatud.
Aga ei ole.
Need aspektid võimaldavad vaid ühiskonnal naelutada satanismi kui kuradikummardamist religioonideskaala vasakusse serva või pseudoreligioonina „kompetentsete organite“ huvisfääri- ja satanistid hullumajja kuuluvaks.

Kuid – mil moel satanism siis TEGELIKULT religioon on? Sellele küsimusele ei ole võimalik vastata ühiskondlikus kontekstis, sest satanism kuulub Sikkudele ning lambakarja määgimisest mõistlikke mõtteid sel teemal ei tule. Ega muna saa õpetada kana. Mõistame, et hüvakäerajal olijaid iseloomustab Võõra Ego ülimuslikus jumalakujutisena ning johtuvalt võõrast (tundmatust) allikast pärinevad dogmad, seega vaidlustamatud ja muutumatud. Oleks ääretult vale kanda samad määratlused üheselt üle satanismi, tõestamaks selle kuulumist religioonide hulka. Satanismi pühakirjad on pühakirjadena kui sellistena aksepteeritavad vaid satanistidele, kuid mitte hüvakäerajal olijaile, kuna:
1.Satanismi pühakirjad pärinevad teadaolevalt inimestelt, mitte „jumalikust allikast“ ehk siis prohvetitelt-evangelistidelt-apostlitelt (kes olid samuti teadaolevalt inimesed...).
2.Rituaalid – hüvakäerajal samuti kas prohvetite või jumalate endi kirjutatud ning kurakäerajale omane ise rituaalide loomise mõte on hüvakäeraja järgijaile lihtsalt „jõledus“.
3.Dogmad – satanismis dogmad tegelikult puuduvad täielikult nagu ka suurkujud märtrite näol. Kuigi – on olemas eeskujud.
Kui kõiki neid näitajaid nüüd satanismi ja näiteks kristluse valguses võrrelda, siis on tulemuseks absurd – pühakirjad on inimeste kirjutatud, rituaalid samuti (ka Jeesus oli inimene ning seega armulaud inimese leiutatud „jumalatapmise“ tseremoonia, s.t. sümboolne enesetapmine võõra ego vastuvõtmiseks), dogmaatikat annab väänata kuidas aga kellelegi (usujuhtidest) meelepärane ning märterlus on ülim tõestus usu ehk siis Võõra Ego vastuvõtust ning nimetatakse seda Tõeliseks Vabaduseks. Seega on kõik hüvakäeraja religiooni koostisosad vaadeldavad pärinevat samast allikast kust satanismi koostisosadki kuid ühe erinevusega – väidetavalt on neil „jumalik“ päritolu.
Viimane asjaolu on hüvakäerajale andnud võimaluse lugeda nende religioon kõige aluseks, millekski selliseks jumalikuks, „millest ja mille poole on kõik siin maailmas“ ning mille kontekstis satanismi on võimalik mõista vaid usutaganemisena, vastalisusena, ketserlusena ja kuradikummardamisena.
Väljaspool seda konteksti, filosoofiana, aga ei aita satanismi religioonina mõista vaatamata religioossete koostisosade olemasolule viimaste „jumaliku“ päritolu puudumine.
Niisiis – kuradikummardamine või filosoofia, aga mitte religioon...

Tegelikult on õudne tõde, mida hüvakäeraja lambakari tunnistada ei suuda (või ehk ka ei julge), see, et nemad ei tea või siis ei soovi tunnistada, kust pärineb nende religiooni „jumalikkus“, kuid satanist teab. Teab, et Temalt, kes kirjutas kõik pühad piiblid, eraldamaks lambad Sikkudest. Teab, et Sikk ongi see jumalik Alge, kellest ja kelle poole on kõik siin maailmas. Ja see Sikk on inimene mis inimene... ja sellega võib satanismi "jumaliku" päritolu ning religiooniks olemine tõestatuks lugeda, sest Alge on sama.

DrLaVey „puudutas teadlikult teoloogiat harva ning jättis vaidlused jumalate ja nende loojate teemadel teiste vaielda ning ära manada“, sest omaenda subjektiivse universumi keskmes isandaks olemine võrdsustub jumaliku Alge mõistmisega ning on hüvakäerajalt vaadatuna ebapühamast ebapüham.

Ebapühaduse olemus seisneb Alge mõistmises, samas kui pühaduse olemus on üles ehitatud Tõe tundmisele.
Mõista Alget tähendab teadvustada piiri teadaoleva ning tundmatu vahel, samas kui Tõde on selle piiri hägustamine ning suvalisse, mingit eesmärki teenivasse kohta, nihutamine.

Satanist teab, et Tõde pole olemas ning väita teadvat Tõde tähendab vaid olla kinni eksiarvamustes, mis toovad vaid religioosse „vaimse vabaduse“, mille järgijate üheks „lemmiktegevuseks“ on võitlus väidetavalt ühiskonnas maadvõtnud Suhtelisusega, mida teisitimõtlejaile ette heita, mis aga parimal moel iseloomustab nende endi väänatud olemust.

Tõestamaks tõestamatut on vaja pakse silmakirjalikusest kubisevaid seaduseraamatuid, mida satanist ei vaja.
Viimasest asjaolust aga johtubki peamine satanistlik dogma, et satanismis dogmasid ei ole. Enesekesksus, teadlik egoism, enesekehtestamine jne...jne...ei ole dogmana määratletav, kuna dogma on religiooni Põhjuse (s.t. jumala) olemuse määratlus, kuid satanism religioonina ei ole Põhjus, vaid Vahend (Satanism isn’t a Cause but a Tool – CoS). Seega saaks satanismi ainsa dogmana ehk Põhjusena välja tuua määratluse „Ma (s.t. satanist ise) olen olemas!“, mis aga ei ole dogma, vaid fakt (ehk maakeeli tõsiasi).
„Ma olen olemas“ tähendab, et ma olen mõtlemisvõimeline, et mulle ei lähe kuraditki korda mingi hüvakäeraja religioonide räpane ajalugu. „Ma olen olemas“ tähendab, et mind paneb imestama maailm, kus lisaks minule toimivad võimsalt hüvakäeraja religioonid. Et minu elu siin ja praegu on koht, kus mind ei huvita, kust kõik tõeline kurjus alguse sai, kuid ma tean, kus ma sellega oma elus lõpu teen.

Kõik eelnev kõlab kristlike moraalijüngrite kõrvus harimatu labasusena ning algaja satanisti kõrvus mässumeelsusena. Kuid see pole kumbagit. See on pigem see, mis teeb inimesest inimese, see, mida satanistlikest pühakirjadest ei ole võimalik mittesatanistil välja lugeda, kuid mida on näiteks täiesti võimalik välja lugeda kristlikust piiblist ja mida fundamentalistlikud kristlased ei suuda või ei taha sealt esile tuua.
See on suurim saatanlik Alge, see on Tema Pühadus Eetika. Ehk Saatan. Ja selles seisnebki asjaolu, et satanism on kodeeritud. Kui palju me leiame satanistlikest pühakirjadest sõna „eetika“? Mõned korrad. Kui palju seda lahti seletatud on? Tegelikult mitte üldsegi. Tõsi – satanistlikku eetikat on puudutanud rahvusvaheliselt tuntud satanistid oma veebisaitidel, kuid asja olemus seisneb selle loomulikuses. Satanism – see ongi tegelikul määral Eetika. Eetika teeb inimesest Inimese (suure algustähega), eetikas seisneb satanisti Uhkuse Deemoni olemus, tema „Kolmas Külg“, täiesti tabamatu kaheselt mõtlevale inimesele. See, mis teeb inimesest kui loomast inimeselooma.

Loomulikult teame me kõik endi ümber inimesi, kellele on võõras igasugune religioossus, kuid kelledest me väga lugu peame, keda Inimesteks peame. Miks? Tavaliselt me seda endilt isegi ei küsi. See lihtsalt on nii. Nagu need inimesed omavad lihtsalt de facto saatanlikku loomust, sellesse filosoofiliselt süüvimata. Ja kas sel ongi tähtsust? Ega ei ole: See-Kes-Tegelikult-Valitseb-Maailma, võib enesele lubada Inimesi-Suure-Agustähega selles maailmas ning jätte neile alles võime ja õiguse mõelda, kartmata mineerida omaenda autoriteedi ja elujõu loomulikust. See – on lihtsalt ilus tegelikus, mitte luksus siinilmas. Samal põhjusel on satanistid lihtsalt satanistid - nemad annavad endile sellest Algest aru. Ja ega see lihtne ole, tõepoolest – see ei ole lihtne. Kuid ega lihtne asi peagi lihtne olema, seega seletus „satanism on lihtsalt pisut erinev elustiil, millel on oma filosoofia“ ei ole küllaldane.

Satanism ei ole elustiil, vaid religioon, nagu juba mainitud. "Üks asi on võtta midagi omaks intellektuaalselt, kuid teine asi on võtta sama asi omaks emotsionaalselt" on väide, mis paneb asjad paika.
Üks asi on suhtuda omaenda eksistentsi kui paratamatusse Tõesse, teine asi aga kui olemise Algesse.
Esimesel juhul inimene võtab oma elu kui (soovitavalt õnnelikku!) paratamatust ning rohkemaga oma pead ei vaeva, mis omakorda toob talle olemise vabaduse.
Teisel juhul võtab inimene oma elu kui õnnistust ja olemise põhjust, mida väärtustada läbi olemise vahendite, muutes oma olemasolu olemise peamiseks põhjuseks.
Kõlab kuradi keeruliselt, kuid kõik lihtsad asjad ongi keerulised. Olemise Alge kui teadlik piir tegelikuse ja kujutelmade vahel on see sügavusse tungiv pentagrammi alumine tipp, mis sümboliseerib inimest, kelle jaoks nii tegelikuse kui ka fantaasia olemus on arusaadavad ning selgesti eristatavad, andes võimaluse heita pilk üle selle piiri pimedusse, olles valmis, et pimedus võib vastu vaadata.

Üks pastor on öelnud: igasugune meditatsiooon paneb inimese lõpuks arvama, et ta juba ongi jumal ja selle pastori jaoks see ongi juba satanism. Aga teised hüvakäeraja religioonid ja eriti igatsorti "kristlikud" liidri/usujuhi/“messia“ omaenese Ego upitavad kultused ja sektid? Sellega lepitakse (miks küll!!??), kuid igasuguse ISEOLEMISEGA ei lepita – see kõik on otsekohe nende silmis juba satanism.
rittmeister
Moderator
 
Posts: 84
Joined: Mon Sep 27, 2010 8:59 pm
Location: Tallinn/Harjumaa

Re: Mõtteid Algest

Postby janMortis » Mon Oct 11, 2010 4:25 pm

Enamuse religioonide, õigemini nende religioonide üksikühikute, inimeste, jaoks on religioon justkui vabandus. Vb see ongi religiooni ainuke eesmärk, vabandada välja selle liikmete tegemisi, mis lähevad ühe või teise "kaine maailmakorraldusega" vastuollu? Vb on religioon lihtsalt "tühjuse täitmine", sest inimese jaoks pole midagi õudsamat kui tundmatus/tühjus ning teiseks "liikumine seal, kus mingit liikumist kunagi olla ei tohiks"! Seega täidetakse see tühjus (infovaegusest tingitud teadmatus) oma fantaasiatega. Mis iseenesest ei pruugi olla halb, kuid kaldub seostuma/suhestuma reaalse maailmaga määral, kus nendevaheline sünergia on küll olemas ja sujuv, aga täielikult ebaloomulik elik ebatõele või puhtale valele ehitatud. Inimene, kes on "kasvatatud valesse", ei ole (lähtuvalt viimase aja teaduslikest uuringutest inimese suutmatusele faktilist tõde omaks võtta) võimeline ümber kohanema, ta lihtsalt ei suuda "harjumusega vastuolus olevaid" fakte omastada. Selles kontekstis satanismi mittesatanistile (veelgi vähem antisatanistile) lahti seletada on peaaegu 100% lootusetu ettevõtmine.

ISEOLEMINE on religioonide (ja vb üldse kogu valitseva eliidi jaoks) üks õudsemaid nähtuseid. Globaalselt. Iseolija on VABA. Ja vaba isik (täielikult vaba või vaimselt vaba) on kaootiline nähtus, kelle mõtted/tegemised mahuvad küll "valitsemise valemitesse", kuid alati muutujatena. Igasugune süsteem on oma olemuselt selline, et "kaootilist faktorit" kui sellist peetakse "eemaldamist väärt" nähtuseks.

Ja sa oled hästi tabanud "satanismi kodeeritust". See on see asi, mida ma olen alati arvanud, et satanismi ei saa õppida. Sa võid tuupida või meelde jätta fakte, millal ja kes ja mida ütles või tegi, AGA... see ei anna sulle tegelikku teadmist satanismi olemusest. See teadmine tuleb alles pika aja jooksul, kui sul on peas juba arvestatav hulk informatsiooni (ERINEVAT ja vb koguni vastuolulist), mis siis vaikselt-vaikselt hakkab kujunema sinu Tegelikuks Satanistlikuks Selgrooks. See aga omakorda lubab satanistil juba eos aru saada, kas uus info või uus tegu või ükskõik, mis ta elus kohtab, on või ei ole teatud suhtes Satanismiga. Küsimus on ainult selles, kuidas ja kas satanist suudab neid seoseid selgitada (endale või teistele). Sina oskad, mina mitte :D
Image
User avatar
janMortis
Admin [ESF]
 
Posts: 614
Joined: Sat Sep 25, 2010 6:03 pm
Location: Nõmme

Re: Mõtteid Algest

Postby issues » Sun Oct 17, 2010 12:26 am

kaks tarka inimest rääkimast sellest..
See tuletaks meelde mulle loengut mida kuulaks kahe kõrvaga mitte ei vegeteeriks..Tõepoolest on neid väheseid kes suudavad mõtestada selliseid asju.Ka mina seda ei oska ja olen toores selles valdkonnas.Hea on öösel lugeda haiglas midagi vaimsusele tähtsat mida on paljudel raske seedida..
issues
Immunis
 
Posts: 91
Joined: Fri Oct 15, 2010 4:59 pm


Return to Satanism kui filosoofia

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest

cron