PENTAGRAMM

Nüüdisajal on pentagrammile omistatud mitmeid sügavamõttelisi tähendusi, ehkki paljud neist on üsna hilised. Igatahes on teda kasutatud läbi ajaloo ja erinevates kontekstides.

Varaseim pentagrammi kasutamise daatum ulatub Uruk'i perioodi (u.3500 e.Kr.) muistses Mesopotaamias, kus ta avastati kaldealaste potikildudelt koos teiste varasemate teadaolevate kirjamärkidega.

Mesopotaamia kunsti hilisematel perioodidel on pentagrammi kasutatud kuninglikel raidkirjadel, sümboliseerimaks impeeriumi võimu ulatust nelja ilmakaarde.

Heebrealastele oli ta Tõe Pentateuch'i (Moosese "viisraamat") sümboliks. Mõnikord on pentagrammi ekslikult nimetatud ka Solomoni Pitseriks, sest ta oli kasutusel paralleelselt heksagrammiga.

Muistses Kreekas oli ta tuntud kui Pentalpha, viie A geomeetriline kujutis.

Pentagrammi geomeetriat ja metafüüsilisi seoseid uurisid pütagoorlased (Pythagoras'e järgi,586-506 e.Kr.), kes nägid temas täiuslikkuse embleemi. Teatavasti rändas Pyhagoras, ajendatuna müsteeriumeist, millesse ta oli pühendatud läbi kogu Vana maailma ja paistab, et rännakud tõid ta Egiptusesse, Kaldeasse ning Induse äärsetele aladele. Ilmselt tuleb otsida siit seost pentagrammi ilmumisest tantristlikus kunstis.

Gnostikute jaoks oli pentagramm "Lõõmav Täht" ja nagu kuusirbi sümbolgi, oli ta seoses öötaeva maagia ja müstikaga.

Druiidid pidasid pentagrammi jumalikkuse sümboliks.

Egiptuses oli ta "maa-aluse üsa" sümboliks ning kandis endas sümboolset sugulust püramiidi vormiga.

Paganlikud Keldid seostasid pentagrammi maa-aluse jumalanna Morrigan'iga. Varakristlastele sümboliseeris pentagramm viit Kristuse haava ja kuni keskaegadeni oli ta harva kasutatav kristlik sümbol. Enne inkvisitsiooni polnud pentagrammil mingit seost "kurjusega". Pigem tähendas see kujund Tõde, religioosset müstitsismi ning Looja tööd.

Imperaator Constantinus I, kes kristliku kiriku sõjaväe abiga vallutas 312.a.Rooma Impeeriumi ja tegi religioosse riigipöörde, kasutas pentagrammi koos chi-rho sümboliga (risti sümboolne kujutis) oma pitseril ja amuletil.

Siiski oli see pigem rist (kannatuse sümbol) kui pentagramm (tõe sümbol),mida kasutas hiljem võimule tulnud kirik ja kelle "Saatuse Manifest" usurpeeris Rooma Impeeriumilt ülemvõimu, kasutades seda võltsüriku "Constantinus'e Kingitus" alusena.

Sir Gawaini'i ja Rohelise Rüütli legendis oli pentagramm sir Gawain'i talismaniks, inkrusteerituna kuldselt tema kilbile; sümboliseerides viit rüütli voorust: suuremeelsust, lahkust, kõlbelist puhtust, rüütellikust ja pieteeditunnet.

Ühe teravikuga üles suunatud pentagramm sümboliseerib suve, kahe teravikuga üles suunatud pentagramm aga talve.

Keskajal oli "Lõputu Sõlm" Tõe sümboliks ja kaitses deemonite eest. Seda kasutati isikliku kaitsva amuletina ning uste ja akende kaitseks.

Templirüütlid, ristisõdade aegu moodustatud munkade sõjalised ordud, saavutasid suure rikkuse ja prominentsi tänu annetustele nendega ühinenute poolt, kes tõid kaasa Pühalt Maalt röövitud aardeid. Templirüütlite Ordu keskust, Rennes adu Chatres' lähedal Prantsusmaal ümbritseb mitmete miilide ulatuses peaagu perfektne looduslik mägedest viisnurkne moodustis. Paraku langes kogu Templirüütli Ordu 1303.a. kiriku ja usufanaatikust prantsuse kuninga Louis IV ohvriks. Algas Inkvisitsioon - uus ajajärk oma piinamiste, valetunnistuste, puhastamiste ja põletamistega, levides nagu katk aeglaselt üle Euroopa. Inkvisitsiooni pika perioodi vältel kuulutati välja lugematu hulk valesüüdistusi ortodoksia "huvides", hävitamaks hereetikuid. Kirik langes pikaks ajaks kõige ehedamasse diabolismi, mille vastu ta väitis end võitlevat. Pentagrammis nähti Soku Pea sümbolit, Saatana Babhometi'i kuju ning inkvisitsioon süüdistas Templirüütleid Babhomet'i kummardamises. Sel ajal sai ka mürgitamine peamiseks mõrvamise mooduseks. Ristisõdade aegu Idast toodud mõjusad maarohud ja droogid täitsid ravitsejate/tarkade/nõidade arsenale. Prominentide mürgitamine Inkvisitsiooni ajal suunas Dominikaanide tähelepanu kristlastest hereetikutelt paganlikele nõidadele, kes vaid teesklesid andumist kristlusele, kuid järgisid ikkagi Vana Religiooni ning "tarkadele" nende seas, kes tundsid drooge ja mürke.

Nõiajahi ajal võrdsustati ka teised sarvilised jumalad, nagu näiteks Paan Saatanaga (kristlik kontseptsioon) ja pentagramm - folkloorne kaitsesümbol - sai esmakordselt ajaloos samastatud "kurjusega" ning talle anti nimeks Nõiajalg. Vana Religioon koos oma sümbolitega läks maapakku, hirmutatuna kiriku tagakiusamistest, ja sinna ta jäigi.

PEALE INKVISITSIOONI

Hermetismile pandi alus õpetlaste ja pühendatute salajastes vennaskondades, varjatuna kiriku paranoialise pilgu eest; alkeemiline prototeadus arenes koos oma okultistliku filosoofia ja krüptilise sümbolismiga. Graafiline ja geomeetriline sümbolism sai äärmiselt tähtsaks ning Renessanss väljus põranda alt.

Inimese mikrokosmilise maailma kontseptsioon, vastavuses makrokosmilise hinge ja stiihiliste jõudude suhtega sai lääne traditsioonilise okultistliku õpetuse osaks, nagu see oli ammust ajast ka idamaistes filosoofiates. Inimest mikrokosmoses sümboliseeriv pentagramm ("Mikrokosmose Täht") kujutab endast Makrokosmilise universumi analoogi.

Üles suunatud pentagrammis võib näha sarnasust inimesega, kes on käed ja jalad laiali sirutanud. Tycho Brahe väljaandes "Calendarium Naturale Magicum" (1582) on kujutatud pentagramm sisse asetatud inimkeha. Brahe kaasaegse Agrippa (Henry Cornelius Agrippa von Nettesheim) tööde illustratsioonidel on näha sama proportsiooni, mis kujutab viit planeeti ja nende keskel kuud - genitaale. Teised tööd, mis pärinevad Robert Fludd'i ja Leonardo da Vinci perioodist, kujutavad inimese ja universumi geomeetrilist sugulust.

Hiljem sümboliseeris pentagramm pea ja nelja jäseme suhet, siit ka Kvintessentsi (hinge) suhe nelja mateeria elemendi-maa, vee, õhu ning tulega.

Vabamüürluse perioodil assotseerus Inimene kui Mikrokosmiline subjekt viienurkse Pentalpha'ga. Lõputu Sõlme geomeetriline struktuur oli sümboolselt kujutatud 72-kraadilise sirklina, mis oli vabamüürlaste vooruste ja kohustuste embleemiks.

Vabamüürlaste lätted on kadunud ajaloo sügavustesse, varjutatuna "pühendatute" vaikimisvandest , kuid võib järeldada, et rituaalide läbiviimine ja sümbolism olid teada vaid vähestele.

Vabamüürlaste naisteühendus kasutas oma embleemina viienurkset "Ida Tähte", mille iga teravik tähistas piibli kangelannade pärimust.

Kuni XIX sajandini pole teada ühtki graafilist illustratsiooni, kus pentagramm seonduks kurjusega. Elipaz Levi Zahed (kirikust väljaheidetud katoliku abee, kirjanikunimega Alphonse Louis Constant) mikrokosmilist inimest sümboliseeriva üles suunatud pentagrammi kõrval alla suunatud pentagrammi, mis sümboliseerib Baphomet'ti Soku Pead. Sellest pentagrammide kõrvutamisest saigi alguse konspektsioon, mis orienteerib pentagrammid "heale" ja "kurjale".

18. sajandi ratsionalism asendus 19.sajandil uue müstitsismi tõusuga, just tänu Püha Kabalale, muistsele Judaismi traditsioonile, mis käsitab jumalikku kosmogooniat, universumit ja moraali ning okultsete tõdede suhet inimesega. See ei ole niivõrd religioon kuivõrd süsteem, mis baseerub sümbolismil ja numbrite ning sõnade vastastikusel seosel.

Eliphas Levi oli põhjalikemaid Kabala tõlgendajaid, kes rajas tee lääne müstilistele traditsioonidele ja aitas kaasa Viktoriaanlike loo?ide tõusule (Order Temporale Orientalis/O.T.O/,The Hermetic Order of the Golden Dawn/G.D/,The Theosophikal Society, Roosikristlased ja mitmed teised, isegi modernsed spekulatiivse vabamüürluse loozid).

Salaühingud kasutasid oma maagilistel rituaalidel pentagrammi sümbolismi ja atribuutikat kõrvu heksagrammiga athame (rituaalnoa) signeeringuna.

Kõige enam levitas ja arendas maailmas modernset kabalat Golden Dawn oma hiigelajal (1888 kuni Esimese Maailma sõja alguseni) ja läbi arvukate salakunstimeistrite ning nende järglaste teoste on saanud just Aleister Crowley üheks tänapäeva kabalistide filosoofia tähtsamaks teoks.

Aleister Growley oli tuttav ka vande, reformatsioonieelsete nõidade "pärimustega", eriti Georg Pickingill'i ja Gerald Gardner'i kaudu, viimast peetakse kaasaegse nõiakunsti rajajaks.

1940-ndal aastail võttis Gerald Gardner kasutusele kahe teravikuga üles suunatud pentagrammi, mis sümboliseerib teise astme pühendatust neopaganate nõiarituaalides (Hiljem sai see tuntuks kui Wicca kultus). Ühe teravikuga üles suunatud pentagramm koos üles suunatud kolmnurgaga sümboliseerib kolmanda astme pühendatust.(Allasuunatud kolmnurk on esimese astme pühendatute sümbol).

Pentagrammi kujutis oli ka altaril; tema tipud sümboliseerisid Jumalanna kolme aspekti pluss kahte Jumala aspekti Gardner'i pentagrammi kontekstis.

Gerald Gardner'i (kes oli Doroty Clutterbuck'i ja Doreen Valiente järgija) tööd tõid taas kord päevavalgele ammu unustatud nõiakunsti haru - Vana Religiooni, mis oli sajandeid suikunud ning sellest sündiski uus Wicca religioon.

1960-ndate keskel sai pentagramm taas kantavaks amulett-sümboliks. Koos kasvava huviga nõiakunsti ja Wicca vastu ilmus mitmeid teemat käsitlevaid raamatuid, mis olid reaktsiooniks kirikule.

Vaatamata allasuunatud pentagrammi kui Gardner'i pühendatuse sümboli erinevatele tõlgendustele, on mõned Wicca kultuslased, enamjaolt USA-s, kus fundamentalistidest kristlased on iseäranis agressiivsed teisitimõtlejate suhtes, pentagrammi mistahes vormi kasutamise vastu. Tuleb kahjuks tõdeda, et isegi ülessuunatud pentagrammi kandmine õhutab paganate diskrimineerimist mõnes ühiskonnas.

Pentagramm antiiksus on kindel; tema tähendused ja assotsiatsioonid on arenenud ja rikastunud läbi aegade. Pentagrammi kasutamine kaasaegse neopaganluse grupisümbolina on sama tähtis kui on olnud rist kristluse ajaloos.

PENTAGRAMMI SÜMBOOLSED TÄHENDUSED

Numbrit "5" on alati peetud müstilisteks ja maagilisteks, kuid oma olemuselt "inimlikuks":
Meie kummalgi käel/jalal on 5 sõrme/varvast.
Me täheldame oma elus viit staadiumit või etappi: sünd, noorukiiga, suguküpsuse saamine ,isadus/emadus ja surm (on ka teisi tõlgendusi).
Tavaliselt on meil 5 aistingut- nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ning maitsmine.
Number 5 assotsieerub Marsiga. See tähendab ägedust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti.
Kristluses oli ristilöödud Kristusel 5 haava.
Moslemi usul on 5 tugisammast ja 5 päevast palveaega.
Keskajal rüütlil oli 5 voorust: suuremeelsus, lahkus, kõlbeline puhtus, rüütellikkus ja Pieteedi tunne-nagu sümboliseeris Sir Gawain'i pentagramm.
Wicca kultuses on 5-astmeline suudlus - jalalabad, põlved, üsk, rinnad, huuled.
Ütlusega "Iga mees ja iga naine on täht", mõeldakse pentagrammile asetatud inimest, kelle pea ja neli jäset on pentagrammi tippudes, genitaalid keskel.

See on inimene mikrokosmoses, sümboliseerides meie kohta Makrokosmoses või universumis hermetistlik / tantristliku filosoofia kontekstis. "NAGU ÜLAL, NII KA ALL"

Pentagrammi on ammustest aegadest peetud mõjusaks kaitsevahendiks kurjuse vastu; see on konflikti sümbol, mis kaitseb kandjat ja kodu.

Pentagrammil on viis tõrjuvat teravikku, mille keskel asub kaitsev pentagon

Järgides teed mööda pentagrammi, paigutuvad elemendid tiheduse järjekorras - hing, tuli, õhk, vesi, maa.

Ühe teravikuga üles suunatuna tähendab ta vaimu jõudu mateeria üle (mõistus juhib keha); see on õigluse sümbol. Kahe teravikuga üles suunatuna ja ühega (hing) alla suunatuna, rõhutab ta inimese lihaliku natuuri võimu vaimu üle.

Teed mööda pentagrammi võib vaadelda ka teisest aspektist - kui Inimese spirituaalset reisi läbi evolutsiooni. Jumalik Elusäde laskub lihtsasse embrüo-vormi (maa), tõustes sealt liuglema (vesi-õhk), planeerides eksistentsis, siis jälle laskub tulle, et puhastuda, enne kui taas tõusta jumaliku sädemena, leidmaks oma vaimset lätet.

Laskuv "hing-maa" joon võib kulgeda üle (naine) "vesi-õhk" joone või selle alt (mees), moodustades nii kaks pisut erinevat pentagrammi vormi.

LAHTINE PENTAGRAMM

Lahtine, ilma ümbriseta ringita pentagramm sümboliseerib avatud kandjat, kes on valmis konfliktiks, on teadlik, aktiivne. Paganliku religioosse sümbolina kujutab lahtine pentagramm avatud, aktiivset lähenemist.

ALLASUUNATUD PENTAGRAMM

Kui pentagrammi üks teravik on suunatud alla, siis sümboliseerib see vaimu allutamist mateeriale, inimese sõltuvust tema lihalikest himudest.

Paljudele paganatele tähendab allasuunatud pentagramm loomuse tumedat tahku ning seda põletakse kui kurjuse sümbolit. Kristlastest fundamentalistid peavad aga mistahes pentagrammi vormi kurjuse sümboliks.

Eeltoodud aspektid on siiski üsna hiljutised ning traditsioonilises tähenduses on allasuunatud pentagramm Gardner'i teise astme pühendatuse sümboliks, mis kujutab nõia tungi õppida tundma sisemist pimedust.

Pentagrammi keskmes asub kuues formatiivne element - armastus/tahe, mis kontrollib meid sisemiselt. Valitseb TAHTEGA mateeriat ja vaimu ning suunab seksuaalseid energiaid.

KINNINE PENTAGRAMM

Ring ümber pentagrammi ohjeldab ja kaitseb. Ring sümboliseerib igavikku ja lõpmatust, elu ja looduse tsükleid. Ringiga ümbritsetud pentagramm kujutab vaimset kinnisust, millega hoiti traditsioonilisi nõiakunsti saladusi, individuaalset paganlikku sihti ja selle mitteproselüütlikku iseloomu.

Pentagrammi on ammustest aegadest seostatud maagia ja müstikaga. See on lihtsaim tähe kujutis, mis moodustub ühestainsast joonest-seepärast nimetatakse teda mõnikord ka Lõputuks Sõlmeks. Veel on ta tuntud kui Goblin'i Rist, Pentalfa, Nõiajalg, Saatana Täht ja Solomoni Pitser (enamasti kehtib viimane nimetus küll heksagrammi kohta).

Pikka aega on usutud pentagrammi kui tõhusasse kaitsevahendisse kurjuse ja deemonite vastu, teda kanti kui kaitsvat amuletti õnnelikuks kojujõudmiseks. Vanad rahvalaulud räägivad pentagrammi kasutamisest akende ja uste kohal.

Tänapäeval on temast saanud sügavama maagilise tähendusega neopaganate lahutamatu sümbol.

© MVO